EKSKLUSIIVNE PUHKUS HISPAANIAS

Costa del Solis ootavad teid vilgas ööelukeskus Torremolinos, maaliline Benalmadena, rahulik Fuengirola  ning maailma kuulsuste lemmikpaik, Euroopa prestiižikamate kuurortide hulka kuuluv Marbella. Sihtkohas võtavad teid vastu  reisiesindajad, kes viivad läbi ekskursioonid ning on abiks võimalike probleemide lahendamisel.

ILM : MALAGA JA MARBELLA

Plaani oma reis Kohalik radar Detailne ennustus

 
Hispaania on kergemeelne, Hispaania on lõbus, kliima on suurepärane,  Hispaania köök keelt alla viiv - mida veel ühelt puhkuselt tahta!

Hispaanlased ise rõhutavad, et puhkus nende juures ei ole ainult sun, sand and sangria. Rannikult sisemaale minnes leiab fantastilised väikelinnad, keskaegsed kirikud ja kindlused, suurejoonelised veiniaiad ja palju muud huvitavat. Ja Hispaania kauneimad kuldse Sahhaara kõrbeliivaga asuvad hoopis Atlandi ookeani poolses osas, kuhu ei ulatu massiturism.  .

Hispaania Päikeserannik on päikeseline pea aastaringselt ning väidetavalt on siin aastas keskmiselt 330 päikesepaistelist päeva.
Seega, meile, põhjamaalastele, sobiv reisisihtkoht aasta läbi. Oleme selles ise veendunud ning soovitame Teilegi.

MARBELLA

RONDA

Malagast lääne suunas, Cadizi provintsi piiri läheduses asub samanimelise mäeaheliku keskel, keskmiselt 1000 m kõrgusel merepinnast. Linna läbib El Tajo kanjon so.hiigellõhe, mis jagab linna kahte ossa - vanalinnaks ehk Ciudadiks ja uueks linnaks ehk Mercadilloks. Sillalt, mis ühendab mõlemaid linnaosi, avaneb suurejooneline vaade Guadalevini jõele ja linnale. Ronda on üks Hispaania vanimaid linnu- vanalinn oma kitsaste tänavate, valgekslubjatud majade ja kunstiliselt sepistatud rõdudega on tõeline vaatamisväärsus. Vanalinna ümbritseb mauride ajast pärit linnamüür. Moslemite okupatsioon kestis Rondas kuni 1485. aastani. 
Rondas sündis 1698. aastal Francisco Romero, kes pani aluse klassikalisele härjavõitlusele Hispaanias. Varem oli härjavõitlused juhuslikud ning seda korraldasid oma nobeduse testimiseks vaid üksikud julged mehed. Tema pojast, Pedro Romerost (1754 - 1839), sai üks Hispaania väljapaistvamaid härjavõitlejaid. Ilusa värava ja sihvakate sammastega Ronda härjavõitlusareen, ehitatud 1785. aastal, on üks vanemaid Hispaanias. Ronda härjavõitlusmuuseumis võib imetleda suurepäraseid härjavõitlejate rüüsid trajes de luzes, mälestusi ja päevapilte mitme põlve Ronda matadooridest.

 
GIBRALTAR

Gibraltar on üks viimaseid Briti impeeriumi tugipunkte, mis 1713. aasta Utrechti kokkuleppe kohaselt jäi inglastele. See on tohutu lubjakivikalju, mille pindala on 6,5 km² ja kõrgus 423 m ning mida mandriga ühendab kitsas maariba. Antiikaja kreeklastele oli kalju üheks Heraklese sambaks, klassikalise läänemaise kultuuri piiriks. Siin maabusid 711. aastal mauride väed Tariq ibn Zaidi juhtimisel. Sellelt väejuhilt  pärineb ka algne Gibraltari nimi, Djebel el Tariq ehk Tariki kalju. Moslemite lossist on tänapäeval säilinud ainult varemed. Kaljutipult avaneb suurejooneline vaade üle väina Aafrika rannikule. Kalju tipus elab kari magoti-ahve, kelle kohta öeldakse, et inglaste ülemvõim Gibraltaril kestab nii kaua, kuni seal elavad ahvid. Ahvid on osutunud suureks turismiatraktsiooniks ning seeläbi muutunud kartmatuteks, häbematuteks ja nobedateks varasteks.

TARIFA

Tarifa on Pürenee poolsaare lõunapoolseim linn, mis asub Tarifa ehk Marroqui neemel. Tarifat lahutab Marokost Põhja-Aafrika rannikul üle Gibraltari väina vaid 13,2 km ning oli seetõttu ka esimeseks punktiks Lõuna-Hispaanias, kuhu maurid 8. saj sisse tungisid. Ka keskaegsete kindlusmüüride vahele surutud munakivisillutisega tänavate ja valgekslubjatud majadega vanalinnas domineerib mauri stiil. Kuna Gibraltari väina piirkonnas kohtuvad Atlandi ookeani ja Vahemere õhumassid, puhuvad siin pidevalt tugevad tuuled ning seetõttu on Tarifast saanud üks purjelaudurite ja kitesurfi harrastajate meelispaiku.
Vaata : http://www.tarifa.com/

FUENTE DE PIEDRA

(Jaeni looduskaitse ala)
Andaluusia kõige suurem looduslik sisejärv Fuente de Piedra on enim tuntud oma tohutu heleflamingode koloonia poolest, mis on kindlasti suurim Pürenee poolsaarel kui mitte terves Euroopas. 1998. aastal loendati seal 19 000 paari täiskasvanud linde ja 15 387 linnupoega- see on rohkem kui kaks kolmandikku tervest Vahemere populatsioonist. Fuente de Piedra paikneb Antequerast loode pool asuvate lainjate kipsirikaste küngaste vahelisel madalikul. Tänapäeval virvendab selle madal ja soolane vesi, justkui käiks seal ikka veel soola kaevandamine, nagu see toimus Rooma aegadest kuni 1950. aastateni. Fuente de Piedra on klassikaline umbjärv - sellel pole looduslikku äravoolu ja see toitub sademetest, mis jõuavad järve põhjavee kaudu. Sademeid on seejuures väga kasinalt. Tuule ja päikese põhjustatud aurustumine on niivõrd suur, et mõnikord suvel kuivab järv täiesti ära.  Kuigi flamingod on peamine põhjus, miks Fuente de Piedra on kuulutatud Ramsari alaks (rahvusvahelise tähtsusega märgala), külastab seda regulaarselt 170 linnuliiki..

SIERRA NEVADA

Lumised mäed (hisp. k) (Granada)
Sierra Nevada mäestik on lõunapoolseim liustikepiirkond Euroopas. Kõrgeim tipp on 3482 m üle merepinna ulatuv Mulhaceni mägi. Võib tunduda üllatav, et vaid kahe tunni autosõidu kaugusel Costa del Soli liivarandadest on suurepärsed mäed, kus saab suusatada viis kuud aastas. Mäeahelik kulgeb rohkem kui 80 kilomeetri pikkuselt idast läände, selle tuuma moodustab läbisegi paisatud happeline vilgu-kiltkivi, mida läbivad moreenid ja liustikuorud ning kus paikneb ligikaudu 50 jääkülma veega järve. Sierra Nevadas on esindatud kõik viis taimkattevööndit, mis Pürenee poolsaarel leidub - alumistel nõlvadel vahemereline taimestik ning kõrgemal kui 2600 m paiknevad alpialad, mis on koduks ainulaadsetele liikidele, mis kujunenud viimasel jääajal siia vangi jäänud organismidest. Sierra Nevada on alates 1999. aastast Hispaania suurim rahvuspark. Siin elavad ka maailma kõige lõunapoolsemad uruhiired Microtus nivalis`ed,  on tohutu suur hispaania kaljukitse populatsioon, ainus Lõuna-Hispaania mägiraatide pesitsuspaik ja 124 liblikaliiki.

TORCAL DE ANTEQUERA

Lühikese autosõidu kaugusel rannikumetropolist Malagast paikneb suurejooneline Torcal de Antequera paekivipaljand, mis on tõeline geoloogiline imedemaa. Mitte kusagil mujal Hispaanias ei ole karstiprotsessid kõigi oma klassikaliste tunnusjoontega niivõrd ulatuslikult nähtaval: paekivisillutis, sammaskujud ja vankuvad kivid- kõik tihedalt väikesele maa-alale kokku pakitud. Maa all laiub kitsaste käikude ja kavernide labürint, täis stalagmiite ja stalaktiite. Läbi mägede viib autoparklast algav ja sealsamas lõppev 1,6 kilomeetri pikkune teerada. Kaljupragudes kasvab taimestik,  muuhulgas kivirik ja käokannus. Torcal de Antequera on oluline botaaniline piirkond, kus kasvab üle 650 taimeliigi, ainuüksi orhideesid on 30 eri liiki. Paljandid on tihti kaetud pilvedega, ent kui juhtub olema haruldaselt päikseline päev on võimalik näha ka Aafrika rannikut.